Kommenteeri

Mis on meediatreening ja kellele seda vaja?

Lühidalt öeldes on meediatreening õpetus, kuidas meediaga suhelda ning vajalik kõikidele, kellel on juba või potentsiaalselt saab olema kokkupuuteid meediaga.

„Õppimine, kuidas ajakirjanikega rääkida, on justkui uue keele õppimine ja on viga, kui inimene arvab teisiti.“*

Lühidalt öeldes on meediatreening õpetus, kuidas meediaga suhelda ning vajalik kõikidele, kellel on juba või potentsiaalselt saab olema kokkupuuteid meediaga.

Pikemalt lahti seletades hõlmab meediatreening järgmiseid aspekte:

  • Kuidas tajuda ajakirjaniku rünnakut ning sellest väärikalt välja tulla?
  • Mida teha, kui ajakirjanik paneb intervjueeritavale sõnu suhu?
  • Kuidas suhelda ajakirjanikuga – ehk mida öelda ja mida jätta ütlemata?
  • Milliseid võtteid kasutavad ajakirjanikud, et saada mind ütlema seda, mida NEMAD tahavad?
  • Milliseid võtteid pean ma ise kasutama, et öelda seda, mida MINA tahan?
  • Millal on õige aeg reageerida, millal vaikida?
  • Mida saab välja lugeda minu kehakeelest ja kuidas seda kontrollida?
  • Kuidas jääda kindlaks oma sõnumile ja mitte lasta endaga manipuleerida?
  • Kuidas võita ajakirjaniku poolehoidu?
  • Millised on peamised vead konfliktsituatsioonis intervjuud andes ning kuidas neid vältida?
  • Kuidas erinevad intervjuu andmise taktikad kanalite lõikes (tele, raadio, kirjutav meedia, online meedia)?
  • Millised on minu õigused intervjuud andes?

Nagu näha, siis koosneb meediatreening paljudest tükkidest, mis esialgu võivad tunduda keerulised. Tegelikkuses aga taandub kõik väga lihtsale algoritmile – tea, mida, millal, kuidas ja kellele öelda!

Just see teadmine on relv, mis aitab kaasa paljudes olukordades, mil meedia huvi sinu tegemiste vastu on suur ning meediaga mitterääkimine ei ole variant.

Kellele on meediatreening oluline?

Nagu eespool öeldud, siis on meediatreening oluline kõikidele neile, kellel juba on meediaga suhtlemise kogemust kui ka neile, kes on potentsiaalsed kõneisikud meedia jaoks.

Suuremaid gruppe on kahtlemata organisatsioonide tippjuhid, kes valdavalt on ka organisatsiooni kõneisikuks vastaval teema. Näiteks Eesti Energia ja Sandor Liive. Näiteks julgeolekupoliitika ja kaitseminister Sven Mikser. Näiteks teatrietendus Grease ning peaosatäitjad Getter Jaani ja Uku Suviste. Kõik need kõneisikud peavad olema valmis meedia tähelepanuks ja seega valmis ka meediaga rääkima. Selle jaoks aga ongi oluline neid koolitada, et nad ühelt poolt oleksid selleks valmis ja teiselt poolt ei kardaks meediat, vaid suhtuksid meediasse kui partnerisse.

Kuidas ma tean, kas minu organisatsiooni liikmetel on meediatreeningut vaja?

Kui sinu asutus ja selle liikmed on meedia huviorbiidis, siis on meediatreening vajalik. Sinu asutuse liikmed annavad ettevõttele näo ning on oluline neid koolitada, et nad oleksid selleks valmis ka meedias.

Millest koosneb meediatreening?

Hea treening ei ole pelgalt õpetussõnad, mistõttu koosneb meediatreening alati ka praktilistest näidetest, olukordade läbimängimisest, varasemate kaasuste analüüsist ning aktiivsest vestlusest.

Meediaga suhtlemine on oluline osa paljude organisatsioonide jaoks, õpi sinagi, kuidas selles väga hea olla!

* Ansell, J. When the Headline is you. An Insider’s Guide to Handling The Media.  

Postituse autor on Greete Kempel, greete@atiim.ee

Lisa kommentaar

Email again: