Kommenteeri

Miks tuleb töötajaid sotsiaalmeedias juhendada?

Sotsiaalmeediat kasutatakse nii turunduskanalina kui ka tihtipeale asutusesiseseks suhtlemiseks tavapärase telefonivestluse asemel. Millised on aga peamised probleemid, millega tööandjad seoses töötajate sotsiaalmeedia kasutusega kokku puutuvad?


/Artikkel ilmus täismahus kommunikatsiooniajakirja Kaja detsembrinumbris/

Sotsiaalmeedia suure kasutusvaldkonna tõttu on oluline, et kasutajad teaksid reegleid, mida selle meediumi puhul silmas pidada. Seda enam, et sotsiaalmeedia peidab endas tihtipeale ohte, mida esimesel pilgu näha ei oska.

Kevadel Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös “Sotsiaalmeedia töösuhtes: tööandjate hinnangud ning kogemused” oli vaatluse all, milliste probleemidega tööandjad selles valdkonnas kokku puutuvad, mil määral peavad nad kasulikuks sotsiaalmeedia juhist ning millised on nende hinnangul parimad viisid töötajate koolitamiseks sotsiaalmeedia vallas.

Intervjuud 12 organisatsiooni esindajatega näitasid, et töötajate sotsiaalmeedia kasutusega seotud negatiivsed kokkupuuted ei ole harvad – neid tuli ette kõikides uuringus osalenud organisatsioonides.

Kas sotsiaalmeedia on privaatne erakanal?

Sellele küsimusele tegelikult täielikult õiget “jah”- või “ei”-vastust ei olegi. Ühest küljest on tegemist erakanaliga – inimene esineb seal tavaliselt oma nime, meiliaadressi ja piltidega, samas ütleb sõna “sotsiaalmeedia”, et tegemist on siiski laiema võrgustikuga, mille eesmärk on olla sotsiaalne võimalikult suure ringkonna seas. Kuidas suhtuvad sellesse küsimusse aga tööandjad?

Uuringust selgus, et tihtipeale tahetakse öelda, et sotsiaalmeedia puhul on tegemist inimese erakanaliga, kuid samas tunnistatakse, et teatud reegleid tuleb siiski järgida. Näiteks on uuringus osalenud tööandjate sõnul oluline, et töötaja mõistaks, et ta esindab asutust ka tööst vabal ajal, sealhulgas sotsiaalmeedias, mistõttu tuleb tal enne postituste tegemist veenduda, et tema ülespandud informatsioon ei kahjustaks kuidagi ettevõtet.

Samuti tõid uuringus osalenud tööandjad välja, et sotsiaalmeediat saab käsitleda privaatkanalina ainult seni, kuni inimene on ise taibanud seda privaatsussätetega kaitsta. Siiski ei saa siinkohal öelda, et kõik tööandjad seda privaatsusliini jälgiksid. Nimelt selgus uuringust, et tihtipeale kontrollitakse töötajate tausta ka sotsiaalmeedias, sh avatakse kolmandate isikute kaudu tööle kandideerijate sotsiaalmeedia profiile. Tasub meeles pidada, et olenemata sellest, kui privaatne inimese sotsiaalmeedia kanal talle tundub, ei ole siiski tegemist täielikult erakanaliga.

Huvitava nüansina selgus asjaolu, et privaatsuse küsimustes tehakse vahet alles kandideerival ja juba töösuhte sõlminud inimesel. Uuringust ilmnes, et kandideerivale töötajale on mõne tööandja hinnangul lubatud teha taustakontrolli ja tema sotsiaalmeedias ringi vaadata, kuid samas ei peeta eetiliseks sellist käitumist juba sõlmitud töösuhte korral. Esile tõsteti asjaolu, et kui inimene on sotsiaalmeediasse infot postitanud, siis ta põhimõtteliselt on andnud nõusoleku teistel selle informatsiooniga tutvuda, eriti siis, kui vastu võetakse ülemuse või kolleegi sõbrakutse.

Samas ei peeta valeks, et töötajaid lisatakse sõbralisti ja sotsiaalmeedia kasutuse käigus hoitakse kas teadlikult või alateadlikult silma peal ka töötajate sotsiaalmeedia kasutusel.

Ajakirjast saab lugeda veel:

  • Tööandjate suuremad murekohad
  • Kuidas probleeme vältida?
  • Miks peaks töötajaid juhendama?
  • Kuidas luua head ja töötavat sotsiaalmeedia juhist?

Artikli autor on Greete Kempel, greete@atiim.ee

Lisa kommentaar

Email again: